8/01/2013

Puumatüdruk läheb koju

Puumatüdruk läheb uudistama oma uut võimalikku kodu!!!

Kuna seal on ees ootamas üks kassihärra, siis katsetame rahulikult nädalakese, et kuidas neil omavahel klapib. Julgustuseks läheb paariks päevaks tõenäoliselt kaasa ka vennaraas. No, et ei oleks alguses liiga hirmus:)

Eile käis uus pere Puumatüdrukut vaatamas. Minu jaoks oli üllatav, et Puuma on võõraste nägude suhtes nii ettevaatlik. Piidles altkulmu ja puges pigem peitu. Samas mäletan esimesi päevi, kui ta minu juurde tuli, ka siis oli ta pigem selline pelglik ja jättis mulje nagu oleks väga leebe… No kaugel sellest tegelikult:) Tema iseloomule on kohane kõigepealt põhjalikult uurida, kõik variandid läbi kaaluda ning siis tegutseda. Selline väike vanainimene, noh.

Siin on üks filmilõik Puumatüdruku mängudest:
http://www.youtube.com/watch?v=7NeC4ge7hFk

Ka Pätipoisil on olemas üks tore variant, seega pöidlad pihku!

Teisipäeval käisin kassitibudega arsti juures Loomade Kiirabis, kus töötab armas kiisuarst Kairi. Tema tegi minu Saarepiigadega eelmise aasta lõpus imelist tööd ja päästis Tibu elu. Kairi hindas nii Puumatüdruku kui Pätipoisi täiesti terveteks, vanus neli kuud. Nüüd on kassilastel ametlik sünnipäev 1. aprill (oh mis naljapäev!), passid taskus ja kiibid kraevahel. Kõik vaktsineerimised said ka tehtud. Mõlemad lapsed näitasid oma iseloomu. Pätipoisil oli suhteliselt ükskõik, vaatas huviga ringi silmad põnevust täis, et mida siin arstikabinetis kõik teha annaks. Puumatüdruk oli seevastu äärmiselt ettevaatlik ja ei leppinud kohe kuidagi kraadimisega: turtsus ja näksas mind käest, õrnalt muidugi. Vaktsineerimise ja kiipimisega oli aga vastupidi, Puumatüdruk talus valusat torget kangelaslikult vaikides, Pätipoiss seevastu protesteeris valjuhäälselt ja püüdis ära põgeneda.

Eile õhtul avanes mulle teisel korrusel imearmas vaatepilt: kõik kolm kassi magasid siruli nagu tõeline perekond. Tibu trepi ülemisel astmel, Puuma aste madalamal ja Pätipoiss mõned meetrid eemal. Oli keset mänguplatsi lihtsalt magama jäänud. Päris hilisõhtul paiseansi ajal juhtus veel üks oluline asi: Tibu tuli esimest korda kassitibude saabumisest alates esimesele korrusele, tegi toas tiiru, mühatas rahulolevalt ning kõndis siis uhkelt tagasi teisele korrusele.

Tibu avaldas siin just nördimust, et temast ei ole ühtegi ilusat fotot avaldatud. Ma ütlesin küll, et on juba mitu pilti, aga ta nõudis portreefotot. No siin see siis on. Tänavakass Tibu, vanus 2 aastat ja 3 kuud. Minu juures alates novembrist 2012. Teinud selle ajaga läbi tohutu muutuse täiesti metsikust ja kontaktivõimetust kassipiigast, kes oli nii väike ja kõhn, et arstid olid raskustes tema vanuse määramisega. Detsembris võitles Tibu 5 päeva tilgutite all oma elu eest. Nüüd on Tibust saanud selline ilus proua: