Paradoksaalne, et just tänavale jäetud kassid on tõestanud inimliku headuse olemasolu siin maailmas. Minu abipalve, päästa Saarpiigad Tallinna Loomade Hoiupaiga määratud saatusest, on tänaseks saanud palju toetajaid.
Rääkisin hommikul Tallinna Loomade Hoiupaiga töötajaga ja ta lubas, et kasse hoitakse kuni kolmapäevani. Mind nende juurde ikkagi ei lasta. Leppisime kokku, et võimaluse korral teevad nad täna kõigile kolmele kassile ära vaktsineerimise. Marutaudi vaktsiini on nad saanud juba saabumisel. Samuti tehakse kõigile kolmele ära steriliseerimine. Seda siis kolmapäeval. Peale seda lähen ma kassidele järele ja heal juhul saan kõik kolm toimetada kohe heade inimeste juurde. Paraku teeb mind murelikuks fakt, et üks kolmest kiisust on minu pilgu läbi viimast otsa tiine. Sellest ei teadnud hoiupaiga töötajad midagi, kuigi olen neile korduvalt seda viidanud. Oh, ma ei teagi tegelikult, kuidas nendega seal toimetatakse ja kas üldse toimetatakse.
Igal juhul jätkan ma neile kiisudele uue kodu otsimist ja hoian pöialt kõigile kolmele. Tundub, et kaks neist on potentsiaalse abi leidnud.
Ma teen sügava kummarduse kõikidele kassiabi organisatsioonidele, kes oma andmebaasides minu üleskutset levitavad. Samuti vabandan siiralt ja südamest, kui minu blogipostitus heitis mingil moel halba varju Kassiabile. Tegelikult on nad mind väga palju aidanud. Et nad sellele kassipojale kohe järgi ei tulnud, on igati mõistetav. Nii ei saa ka mina võtta enda juurde rohkem kasse, kui need kaks, kes siin juba on. Aidata saab vaid täie vastutuse ja kaine mõistusega.
Kõige suurem probleem on ikkagi tavainimese teadmatus, mida teha, kui leiad tänavalt õnnetu kassi. Jah, ma oleksin pidanud selle kassipojaga kohe arsti juurde sõitma, oleksin pidanud ta enda juurde võtma ja tegema kõik, et tema elu päästa. Oleksin ehk saanud midagi paremat teha ka nende Saarepiigade heaks. Mina, rumal, arvasin, et teen heateo, kui saadan nad Tallinna Loomade Varjupaika. Täna olen ma oluliselt targem kui kaks nädalat tagasi ja plaanin seda teadmist levitada nii palju kui võimalik.
Minu Tibu otsustas eile puurist välja tulla ja diivani alla ronida. Öösel tuuseldas toas ringi, aga päevavalguses näole ei anna. Sööb nagu põrguline:)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar